Minu tervislik hommikupuder

Ühes kuus umbes kuus kuni seitse korda ei ööbi ma kodus. Hoian sinivalgete haiglaseinte vahel hoopis kätt pulsil..ja vahel seda sõna otseses mõttes. Kuid seda enam erilised on mulle Minu Hommikud. Just need, millal ei pea kuhugi kiirustama ega äratuskella mõttega "kas võib täna mitte minna?" edasi lükkama seni, kuni viimaks on juba sedavõrd tuli takus, et varbaid teki alt välja pistes, enam külm polegi. Kiire-kiire teeb soojaks:)
Minu Hommikud on aga teistmoodi. Võib viimasegi une silma meelitamiseks rahumeeli küljelt-küljele oleskleda, võib kuitahes kaua näiteks viimase nelja päeva lugemata ajalehti sirvida (või mõnda raamatut lugeda) või kasvõi niisama mõtteid mõlgutada. Ja mitte üldse kadedust tunda nende üle, kes kontoris uni silmis raaliekraani vaadates asist nägu tegema peavad.
Eks ikka on igal asjal oma hind, sestap püüan nendel öistel kella veerand neljastel hetkedel tööl ette kujutada just neid samu Minu Hommikuid ja korisevale kõhule meelde tuletada, mis maitsega on üks ideaalne hommikupuder.

Vaja läheb:
1 dl jämedaid röstitud Veski Mati kaerahelbeid
silma järgi vett või piima
1tl linaseemneid
soola
1spl mett
peotäis mustikaid ja astelpajumarju

Oskaks ma nüüd vaid silmipimestavalt kirjeldada, kuidas ma oma hommikuputru teen. Nagu mul vahel kombeks - silma järgi. Pudruhelvestele vesi peale, soola ka ja lasen keema. Silma järgi lisan vett või piima. Vahepeal panen kaane peale ja lasen sel kõigel "haududa" ja siis, kui puder tundub juba päris pudru moodi olevat, lisan mustikaid, segan veel, lasen veel tsipa kaane all valmida ning kõige lõpus, enne serveerimist lisan mett. Ja peale astelpajumarju.

Meenutus suvest: küpsisetort

Küsimus kokablogijatele:

Kas teil ka mõnikord juba ammu valmistatud road retseptina peas ja pildina fotoaparaadis pikemat aega ootel seisavad kuni ükskord saabub viitsimine ühendada juhe kaamera ja arvuti vahel ning retsept blogisse nähtavale tuua? Minu jaoks ainus seletus asjaolule, et juuli ja augusti retseptid alles nüüd siin avalikuks saavad, on puhtakujuline ja aeg-ajalt esinev inimlik laiskus. :))

Aga see siin pildil on lihtsaimast lihtsam küpsisetort. Meid oli sellel mõnusal suvepäeval maal kokku viis - neli blondi ja üks peaaegu brünett. Oli mitu pakki kohupiima ja küpsiseid, kookoshelbeid, rosinaid, marmelaadi ja mustsõstramoosi. Kui keegi juhuslik möödakäija oleks selle päikesest kuumaks köetud palkmaja köögiakna alla hetkeks peatuma jäänud, ei oleks ta kuulnud muud, kui lakkamatut naeru. Niivõrd lõbus oli see küpsisetorditegu! Ühe väikese suguvõsa hea huumoriga naistel peabki koos tore olema.

Kohupiim sai küpsiste ja moosiga vaeheliti, mõned marmelaaditükid ning saialill kõige krooniks peale paigutatud.

Suvepäev jõudis õhtusse. Kui pärast kuuma sauna ootas toas külm valge vein ja küpsisetort, mille üheks koostisosaks puhtakujuline rõõm, siis mida sa hing paremat soovida oskadki.

See suvi jäb meelde!

Külma sügisõhtu püreesupp ja villased sokid.

Villase soki aeg jõudis kätte sama kiiresti ja ootamatult, kui suve alguses kinnised kingad varbavaheplätude vastu vahetasin. Juba kevadel andsin ühele nobenäpust memmele soojade sokkide kudumiseks tellimuse sisse ja nii need mõnusad valge- ja pruunikirjud sokid mind nüüd sahtlis ootasidki. Küllap nad lootsid, et saavad sahtlist varem välja - oli ju selleaastane suvi ootamatult kuum - aga võta näpust, pidid teised endile veel mõnda aega valgete haiglasokkide seltsis tegevust leidma:)

Tegelikult oleks õige võtta nad välja alles siis, kui maa on valge ja hommikul ärkaksin härmalinna, aga kuna kütteperiood pole veel alanud, siis tuli külmetavatele jalgadele miskitmoodi sooja leida.

Kuid ega villased sokid ju üksi ei avita. Seestpoolt peab ka sooja saama! Sestap sai kosutavale ingveriteele lisaks valmis meisterdatud ka üks külma sügisõhtu püreesupp, mis viis sööjatel keele alla nii, et lausa potipõhigi sai puhtaks kaabitud ja supisööjad seletamatute nägudega üksteisele otsa vaadates mõtteis lisa nõudsid.

Seega ettevaatust - võib tekitada sõltuvust!;)

Vaja läheb:

1 suuremat sorti suvikõrvits

3 keskmist porgandit

3 väiksemat kartulit

1 keskmine mugulsibul

2 küüslauguküünt

1 pk määrdejuustu (kasutasin tillimaitselist light varianti)

kukeseeni

0,8 l kanapuljongit

soola

pipart

tilli

võid

Puhasta suvikõrvits seemnetest ja lõika paraja suurusega tükkideks. Sama tee kartuli ja sibulaga. Pisut väiksemateks tükkideks lõika küüslauk. Riivi porgandid.

Sulata potis või, lisa sibul ja küüslauk ning kuumuta, kuni need muutuvad klaasjaks. NB! Ära pruunista ega kõrveta!

Lisa ülejäänud juurviljad ning kuumuta veel pisut. Vala peale puljong ning lase kõigel haududa kuni keemiseni. Sega sulatatud juust ning maitsesta parima meeleseisundi järgi tilli, soola ja pipraga. Saumikserda, kuni juurviljamass on muutunud ühtlaseks püreeks.

Sulata pannil või, prae veidi kukeseeni.

Kui supikausid valmis vaadatud ning sööjad hea lõhna peale köögist eemale ei hoia, siis pane paras ports suppi kaussi, lisa peale soovi korral kukeseeni ning tilli ja soovi kõval häälel "Head isu!